Kuidas valida madratsit? Millele pöörata tähelepanu uue madratsi ostmisel?

Inimene veedab voodis ligikaudu kolmandiku oma elust ning madratsi mõju une kvaliteedile ei tohiks alahinnata. Samas on üsna tavapärane, et inimesed ei pööra sellele teemale piisavalt tähelepanu. Parafraseerides toitumisteadlasi võiks öelda: „Oled see, millel magad“ ehk teisisõnu - selleks, et hommikul oleks hea ja värske tunne, on vaja magada kvaliteetsel madratsil. Lisaks madratsi valmistamisel kasutatud materjalidele, mõjutab madratsi kvaliteeti ka selle vanus. Madratsit on soovitatav vahetada keskmiselt 6-7 aasta järel.

Eestis ja Skandinaavias on ajalooliliselt olnud au sees vedrudega madratsid. Samal ajal magab enamus lõuna-eurooplasi ilma vedrudeta madratsitel. See on paljuski kinni traditsioonides ning selles, et näiteks Eestis ei pea enamik inimesi siiamaani traditsioonilist porolooni kvaliteetseks materjaliks. Hoolimata sellest, et materjalitööstuses on toimunud selles valdkonnas hiiglaslikud arengud.

Millele pöörata tähelepanu uue madratsi soetamisel? Kui teie valik on langenud vedrudega madratsi kasuks, siis võiksite eelkõige kaaluda pocket- ehk taskustatud vedruplokiga toodet. Pocket-vedruplokk, kus kõik vedrud on pakitud omaette kotikestesse, pakub kehale magamisel paremat tuge, kui klassikaline bonell-vedruplokk. Nendele, kes soovivad oma magamiskvaliteeti veel rohem panustada, võib soovitada multipocket-vedruplokki. Nagu nimigi viitab, on tegemist pocket-vedruploki edasiarendusega, kus pakitud vedrusid on ühe ruutmeetri kohta 2-korda rohkem. Suur vedrude arv peab tagama eriti täpse keha toestamise ning seeläbi ka sügavama une.

Madratsi sisumaterjalidena kasutatakse tänapäeval enamasti klassikalist porolooni, selle vetruvamat edasiarendust high-resiliance porolooni ning lateksit. Viimasel ajal kogub populaarsust memory ehk visco poroloon, mis järgib eriti täpselt kehakumerusi ning pakub seeläbi lihaskonnale maksimaalset tuge. Miinuseks on selle materjali „hangumine“ madalamatel temperatuuridel. Need, kes hindavad eriti jäika madratsit, võiksid kaaluda kookose kihiga madratsi ostmist.

Sisumaterjalide juures tasuks uurida ka seda, milliseid lisakihte madratsis veel on kasutatud. Näiteks loovad lisaväärtust puuvilla ja villa kiht. Puuvillaga vooderdatud pool on mõeldud kasutamiseks suvisel perioodil, villaga pool talvisel. Samuti tasub jälgida, millise paksusega vatiini on madratsi katte õmblemisel kasutatud. Paksem vatiin lisab tootele kohevust ja pehmust.

Madratsi ostmisel tuleks uurida ka seda, kas madratsi kate on eritöötlusega või mitte. Hea näitena võib tuua Sleepwelli madratsid, mille teatud mudelite puhul on kasutatud eritöötlusi Sensity ja Tempsmart. Esimene vähendab allergiat ja takistab tolmulestade teket ning teine reguleerib magamistemperatuuri. Madatsi ostmisel tasub tähelepanu pöörata ka kattemadratsitele, mis lisavad põhimadratsi täiendusena üsna tuntavalt magamismugavust ning loomulikult kaitsevad põhimadratsit määrdumise eest ja pikendavad selle eluiga. Esialgselt liigsena tunduv lisakulutus võib seetõttu lõppkokkuvõttes osutuda tasuvaks investeeringuks.

Alo Reintam, Hilding Anders Baltic AS müügi- ja turundusjuht